EESTI EKSPRESS
Areen

http://www.ekspress.ee/viewdoc/F3ED2BB
31D27CB57C225720A005EB97C

Ro:toro
"Estonian Bagpipe"
(Tutl)
Torupilli porinat Metsatöllist edasijõudnutele. (Ja post-folgist põrunutele).


Ma tean. See võib kõlada inetult. Kuid vähemasti olen enda suhtes aus: eestimaine folkmuusika meenutab mulle ennekõike õhuta, halli ja tuima stagnaaega. Selle kõige lämmatavamat osa. Rahvamuusikat ei pidanud venestajad nii ohtlikuks ja nii kõlas tollases raadio- ja tele-eetris katkematult folki. Ja kõige piinarikkamad lapsepõlvemälestused helidest on just torupilliga. Ei - jah - saa aidata.

Ning nii paraku on, et kui ansambli Ro:toro torudest hakkab välja hiilima "Lükata, tõmmata ja Isa labajalg", tahaks õue värske õhu kätte joosta! Aga, mul vedas, õnneks ma peatun. Ro:toro - torupillimängijad Cätlin Jaago ja Sandra Sillamaa, saksofonist Marko Mägi ja ebatavalisi esemeid togiv löökpillimängija Silver Sepp - muusikas on piisavalt värsket õhku. Plaati "Estonian Bagpipe" on võimalik sisse elada ja seda nautida ka traditsioonilise folkmuusika autsaiderina. Näiteks moetolana, kellel on endiselt pehme koht undava ja kaaluta olekus post-rock'i jaoks. Jaago juhitav Ro:toro seab ja arranþeerib jorina traditsionaale roomava auru sisse, kus neid eksitab saksofon ja - kohati isegi afrosed - puurütmid. Ja kõige paremad on siin bändiliikmete viis originaallugu.

Seepärast soovitaks. 1. Järgmine plaat vaid omaloominguga täita. 2. Saata "Estonian Bagpipe" kõikvõimalikele indie-muusika väljaannetele suures maailmas - etnosse väänatud underground on praegu hip. 3. Suruda album müügile netipoodi cdbaby.com, kus Mihkel Raud tolle Rondelluse plaadiga äritsedes miljonäriks sai. 7
Siim Nestor


******************************

Radio interview in  B   B   C  World

Listen here - http://www.theworld.org/?q=node/4570

******************************

SLÕHTULEHT
25. september 2006
http://www.sloleht.ee/2006/09/25/elu/206480/

«Lõikuspidu» pakkus head muusikat ja rahvalikke mänge
Greta Kaupmees

Sügisest pärimusmuusika «Lõikuspidu» peeti Viljandis juba neljandat korda, seekord kahepäevasena. Reedel, 22. septembril alustati Koidu Seltsimajas tasuta ülevaatekontserdiga, kus esinejad andsid oma repertuaarist lühikese ülevaate.

Edasised kontserdid olid mööda väikelinna laiali: kultuurimajas, Suures Toas Kultuuriakadeemias, Koidu Seltsimajas, Jaani kirikus ja Kondase Keskuses.

Avapäeva kontserdid olid varasemate aastatega võrreldes uudsena akustilised – ilma võimenduseta, et pakkuda muusikahuvilise kõrvale naturaalset pilliheli ja lauluhäält.

Esimesel päeval oli publikumagnetiks kahtlemata Ro:Toro esinemine, kus lisaks traditsioonilistele torupillilugudele mängiti ka omaloomingut. Bändi laulja Silver Sepp eksperimenteeris heliga osavalt ja leidlikult. Näiteks kumedat trummipõrinat tekitati pesukaussidega ja huvitava helivarjundi andis vana jalgratas. Teate küll, millist vuhinat teevad rattakodarad.

Presidendivalimine «Lõikuspeo» päevasündmus

Õhtune Liisi Koiksoni kontsert Jaani kirikus oli aga võrratult liigutav. Vanaprouad tagareas kuulasid pisarsilmil.

Päevastel kontsertidel kõlasid rahvuslikest tunnetest kantud traditsioonilised rahvamuusikapalad. Eks rahvuslikkusele aitas kaasa ka päevasündmus ehk presidendivalimine. Ühest kontserdipaigast teise liikudes võis näha paljasjalgseid pikajuukselisi folgisõpru, kes õnnitlesid üksteist presidendi valimise puhul. «Palju õnne! Lõpuks, üle viie aasta, on meil valitud president!» hõiskas üks noor neiu ja langes sõbrannale kaela. «Elagu Ilves!» vastas sõbranna. Turunaised lubasid aga õhtul kõva peo püsti panna.

Ka «Lõikuspeo» esinejad ei saa­nud päevasündmusest mööda vaa­data. Virre lauljatar soovis rahvale uue presidendi puhul õnne ning kutsus lava ette tantsima ja juubeldama. Kui tagasihoidlik publik edasi toolidel istus, viskas lauljanna nalja, et ju on sel puhul juba juubeldatud.

Tagasi rahvuslike traditsioonide juurde

Vägilaste esinemine tõi inimesed hoobilt tantsupõrandale ja pani rahvalikke mänge mängima. Vägilaste laulvad kaunitarid Meelika Hainsoo ja Cätlin Jaago avaldasid kordaläinud kontserdi lõpus publikule oma unistuse, et kunagi pöördub eesti rahvas juurte juurde tagasi. «Väga loodan, et kunagi tuleb aeg, kui sõbrad tulevad kokku ja mängivad vanade traditsioonidega mänge, mitte ei vaata telekat,» ütles Meelika.

Kesköötunnil, kui lavale tulid igihaljad Kukerpillid, läks kraadi võrra rahulikumaks ja tasasemaks. Nendelt seekord tantsulugusid eriti ei kuulnud. Kava oli mõtlik, tõsine ja sügava sisuga. Ühe kontserdilise sõnul andis meeste elukogemus laulusõnadele kaalu.

«Lõikuspeo» nädalalõpp pakkus vägeva kontserdielamuse ja ülevaate pärimusmuusika hetkeseisust.

******************************

KES - KUS
15.september 2006
http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=detsi&action=loe&alamk=plaadid&p_id=129

RO:TORO - Estonian Bagpipe
Plaaditutvustus

Üks asi, mis mulle Sandra Sillamaa juures meeldib, on see, et ta ei tee folgist steriilset igavat salongimuusikat. Võib olla on asi selles, et Sandra on liiga kaua viibinud Iirimaal, võib olla milleski muus. Igatahes on ta osa uuest kvartetist, kus mängivad veel Cätlin Jaago, Marko Mägi ja Silver Sepp. Ja see kvartett teeb jõhkrat muusikat kahe torupilli, jazziimprovisatsioonide ja kummaliste kolinatega. Hoolimata kogu jazzist, jääb enamik muusikast ikkagi rock’n’rolliks turbotempo ja ihukarvu püsti ajavate helikooslustega. Karm asi! Eriti tasub kuulata “Hiidlase vene kamarushka” nimelist lugu. Aga ka kõike muid lugusid.